Miljonid ja miljonid inimesed on kogenud oma elus Jumala muutvat puudutust, mis on andnud neile otsekui uue elu – ELU KOOS JUMALAGA.
Jagame Sinuga meie oma Eesti inimeste lugusid, et need võiksid olla julgustuseks ja inspiratsiooniks Sinu Jumala otsinguil.

 

Kristjani lugu
Kristjani lugu Elu, mis pakub rahuldust!
Olin noor, kui esimest korda sattusin tänu oma emale isale kogudusse, kus kuulsin Jeesusest. Mäletan, kuidas see kogemus muutis tervet minu perekonda ja kodust õhkkonda.

Mõni aasta hiljem lahkusin kodust ja läksin õppima Tartusse. Eemaldumine kogudusest ning kooli ümbritsev keskkond haaras mind endasse ja viis mind järjest sügavamale “muda” sisse. Suitsetasin kanepit, tarbisin alkoholi ja hüppasin ühest suhtest teise.Lootusrikas tulevik oli tuhmumas, elasin vaid päev korraga.

Ühel hetkel sain aga aru, et niimoodi enam edasi ei saa. Mulle meenus lapsepõlves kogetu ja ma otsisin üles taas koguduse, et seada korda oma elu kõige tähtsam suhe. Suhe Jeesusega. See võttis natuke aega, et tulla välja kõikidest mineviku pimeduse mõtetest, aga ühel hetkel tundsin ma, et olen vaba. Tänaseks on mul naine, kaks armast last  ja elu mis on täis põnevust, rõõmu ja tõelist rahu. Rahu, mida saab anda ainult suhe Jeesusega. Uskuge! Ma olen proovinud paljut – ja kusagil mujal ei ole seda, mis pakkuks rohkem rahuldust kui see, et ma võib igal ajal palvetada, rääkida oma Taevase Isaga ja näha kuidas iga päev Tema kannab meid läbi erinevatest olukordadest.

Nii ongi ju meid loodud – armastama Teda. Ainult Tema saab anda elu, millel on tõepoolest mõtet!

Rünno lugu
Rünno lugu Otsisin tõde ja vastuseid.

Olin 22 aastane, kui otsustasin oma elu Jumala kätesse usaldada. Ega ma Temast palju ei teadnud. Olin kasvanud õndsa sotsialismi aja õpetuse sees, et usk on lollidele ja nõrkadele ning et Jumalat ei olegi tegelikult olemas ning usk on rahva oopium. Korra olime vennaga salaja Jõulude ajal ühes koguduses käinud ja isegi kirikulaule lehe pealt kaasa jörisenud, aga elav kokkupuude mul Jumalaga puudus. Ma ei tundnud enda ja kogu maailma Loojat.

Ma ei saa väita, et mu elu oleks enne päästetud saamist olnud kusagil põhjas või mülkas. Isegi suitsetamise ja joomise olin mõni aeg tagasi maha jätnud. Narkootikumid õnneks minuni ei jõudnudki. Aga ega see tähenda, et mul oleks sees rahu olnud. Ma otsisin Tõde. Kes ma olen, miks ma olen, kuhu ma lähen, mis saab pärast surma? Ja veel paljud sarnased küsimused täitsid mu mõtteid. See oli aeg kui Eesti hakkas vabaks saama ja ka vaimulikus mõttes hakkas palju erinevat kirjandust liikuma. Mulle sattusid kätte erinevad astroloogilised, astraalsed, okultsed ja ka religioossed materjalid. Otsisin neist tõde ja vastuseid oma küsimustele, kuid ei leidnud. Erinevad lahendused, mida seal pakuti, ei toiminud.

Kuni ma kohtusin ühe noormehega, kes mind Võru Hosianna Kogudusse kutsus. See oli selline noorte kogudus ning inimesed olid hästi rõõmsad ja avatud. Kogesin oma südames, et midagi sellist olingi otsinud. Järgmisel päeval oli Võru tehnikumi saalis evangeelne koosolek ja kui üks Norra evangelist kutsus inimesi päästele läksin esimesena ette ja ostustasin oma elu Jumalale anda. Sellest on praeguseks juba 21 aastat ja minu südames on olnud rahu ja kindlus tuleviku ees. Nende aastate jooksul on Jumal mind paljudes rasketes olukordades aidanud. Ta on mind rohkesti õnnistanud. Aga kõige tähtsam on see, et mul on rahu Jumalaga ja ma tean, et kui tuleb minu aeg siit ilmast lahkuda, siis on mulle valmis pandud koht Taevas, oma Jumala juures.

Kelly lugu
Kelly lugu Jumal on väga reaalne.

Ma ei kasvanud kristlikus perekonnas, aga juba lapsena uskusin, et tõesti on keegi suur ja vägev ja et teda kutsutakse Jumalaks, aga ega ma teda ei tundud. Arvasin, et ta on karm kohtumõistja. Lühidalt öeldes, ma ei tundnud Jumalat ja elasin oma elu nii, et meri põlvini. Tagantjärele vaadates saan aru, kui palju kordi Jumal mind eriliselt kaitses. See oli ligi 10 aastat tagasi, kui ma olin suhteliselt keerulises emotsionaalses olukorras oma elus. Minu ema käis sellel ajal piiblikoolis ja rääkis mulle Jumalast. Tundsin, et tahan ka Jeesust oma südamesse vastu võtta. Aga peale seda läks veel aega, kuni tõesti oma elu muuta otsustasin. Oma päästetud saamiseks seega loen kahte momenti – see, kui päästepalve palusin ja see, kui tegin uue pühenduse Jumalale ja tõesti hakkasin teistmoodi oma elu elama. Üks peamisi põhjuseid, miks ma kohe koguduses käima ei hakanud, oli hea õpetuse puudus ja seetõttu ei saanud ma õiget toitu, vaimset toitu. Ja ma ei teadnud, mis on minu elu mõte, ma olin sihitult liikumas. Ma ei teadnud siis, et ainuõige, mõnus ja hea elu saabki olla vaid koos Jumalaga. Ma olin teadmatuses ja hirmul.

2005 aastal sündis minu õele tütar, minu enda sünnipäeval. See oli meie peres tähtis ja eriline sündmus. Kuna minu õde lapsena põdes epilepsiat, siis oli see riskiga sünnitus, aga ega meist keegi ei osanud arvata, et see nii keeruliseks kujuneb, et mu õde suremas oli. Ma ei osanud muud kui lihtsalt paluda, et Jumal mu õde ära ei võtaks. Jumal tegigi selle ime ja mu õde jäi elama. See, mis mu õega juhtus, oli juhtunud vaid korra enne Eestis ühe sünnitava naisega ja tema suri koheselt. See vapustas minu elu päris palju. Aga siiski läks veel aega enne, kui ma oma elu otsustasin muuta. Tõsi, palju minu sees juba oli enne muutuma hakanud. Enam ei olnud ma sellises metsikus elukeerises. Kuid veel oli vaja ühte sammu, et ma mõistaksin, et see, mida mina pidasin heaks eluks, ei ole hea elu.

Olin just lõpetanud ühe suhte ja lendasin pea ees teise. Kuigi see uus suhe minu jaoks ei olnud tõsine, siis selle tagajärjed olid tõsised. Jäin rasedaks ja teadsin kohe esimese asjana, et aborti ma ei tee ja samas selle mehega ma ka kokku ei jää.

Nii siis astusin tundmatusse maailma, mis oli minu jaoks uus kogemus. Leidsin tuge ja hoolimist kogudusest ning avastasin rõõmu ja armastuse, mida Jumalal on meile kuhjaga jagada. Alles nüüd sain aru, et ainus, mida ma vajan, on Jumal. Kui kannatlik on meie Jumal. See on imeline. See oli hämmastav, mis hakkas toimuma. Mu elust kadusid võltsid-valed sõbrad ja tuttavad ning asendusid ehtsate inimestega, heade sõpradega ja kõik mu elus muutus kvaliteetsemaks. Meelelahutus, mida ennem pidasin mõnusaks, tundus tühine ja sain aru, et alles koos Jumalaga saan olla vaba. Alguses kasvatasin oma poega üksinda, aga tänaseks olen abielus, mul on väga armastav ja hooliv abikaasa ning me kasvatame koos kolme toredat last. Jumal on toonud mu ühest Eestimaa otsast teise ja kuigi kõik ei ole olnud lihtne, siis on see ikkagi olnud hea. Nii mõnus on käia koos Jumalaga ja toetuda Talle. Julgustan sind õppima tundma meie Loojat, vägevat ja armastusest tulvil Jumalat.